18

18 päeva veel, kallid kodused ! Ja nagu iga lõpp ning uus algus, toob see palju kohustusi. Tuleb meelde, et kodustele peaks hakkama kingitusi ostma, peaks kooliasjad korda tegema, korteri kohta uurima, veel viimased päikesepõletused saama jne.. Ehk peab jälle mõistuse Eesti lainele viima, ehk organiseeritus ja planeerimine on taas märksõnad meie eludes. Mida nad küll 4 kuud olnud ei ole.. hispaania kohaselt. Seega teeme hoolega viimaseid plaane reisideks siinkandis ja Eestisse naasmiseks. Usun, et oleme varsti valmis :) 

Rõõmus laps nautimas veel Costa Bravat. 

Eputrilla. 

Kadriga tegime taas kohtingu peale tööd meie lemmiksöögikohas. Hästi armsad inimesed, sõbrad meil juba, armas ja viisakas söögikoht.. ning maailma kõige aeglasem teenindamine. Sinna võib vabalt minna kohe peale jõulupraadi, sest selleks ajaks kui söök sinuni jõuab, oled kindlasti taas näljane. Ehk pilt enne kui pilt peaaegu taskus oli näljast :)

Ja see õnnis hetk, kui süüa sai. Nagu ikka, iga praega friikad... ja riis? Ehk miks kaks asja, ei mõista, aga ju siis pole vajagi. Avaldasin ka enda arvamust, kui Kadri käskis veel oodata, et ta teeb pildi ka :)

Kurb uudis on ka, et eestlased läksid meie hotellist ära, tagasi koju. Selline oli vaade nende hotellitoast, ehk meie hotelli kõrgematelt korrustelt.  Meie igapäevane tööpaik on natukene tõesti maapealne paradiis. Kurta ei ole põhjust. 

Ja nende toast vaade teisele poole hotelli. Not too bad either. Ehk mäed ja meri. Ilus. Nad olid ise ka toaga rahul. Ja  peaksidki olema, meil on väga kallis hotell saladuskatte all :D 

Kadriga valmistume ussishowd tegema( ei meie ei ole ussid, vaid päriselt tulid roomajad taas kohale). 

Ning taaskord läheb meie korterist üks neiu ära teisipäeval, seega tegime ka tema äramineku puhul ühe tantsu ja tralli :) Viimasel ajal juhtubki seda ainult  siis kui keegi ära läheb. Igavad, nagu me oleme :)

Ning taaskord Mehhiko pidu restos. 

Ning see pealtnäha igav pilt on tegelikult üks selle suve kaunimaid vaatepilte. Ehk allkirjastatud praktikaaruanne organisatsiooni poolt ja meie hinded. Woohoo, nüüd ainult aruanne koolile kirjutada :( Muidugi sellega pole me isegi alustanud ...

Ja muudest uudistest.. veel kannatan viimast nädalat Tyleriga, ta lahkub reedel . Kuigi tema töö tegemise.. või rohkem tegemata jätmise tõttu ja minu temperamendi( selle suhtes) pärast taheti teda viimaseks nädalaks teise hotelli viia. Aga saame vast veel nädala hakkama nii, et ta iga päev hiljaks jääb ja lapsi peaaegu ära tapab oma teadmatusest :)

Aga hea poole pealt saime täna jälle palka näiteks ja ma ostsin choco bonse just poest ( need kinderi kommid. maailmalemmikud). Seega mul on elu ilus ja hotellis on ka kõik kontrolli all ning naudime enda viimast olemist veel siin. 

Ja hea uudis ka veel.. ma ikkagi ei vihka lapsi, mul on nii palju nunnusid siin viimasel ajal olnud, et lausa südame teeb hellaks. :) 

Lähen teen nüüd ühe salsatunni hotellis veel ja Broadway show ning saabki nädal peaagu läbi. 

Igatsen kõiki ja kõike. Ja olen kohe- kohe tagasi. Nagu oleks 2nädalasel puhkusel veel ainult. 

Päike võtke endale kui tahate :)