Wednesday, August 19, 2015

Kuu aega !

Dagne eri :  kirjutasin blogipostituse esmaspäeval valmis ja savesin ära... ning siis see kadus ära. Siis ma olin kaks päeva arvuti ja bloggeri peale solvunud, aga täna otsustasin andestada ja uuesti proovida.
Alustan sealt, kus eelmine postitus lõppes. Ehk eelmine teisipäev läksime siis naistega välja, et tähistada Karita sünnipäeva. Ta sai 20 ning meie saime teda koju kanda. 

Ja esimest korda kolme kuu jooksul käisime terve korter seltskonnaga väljas. Muidu ikka gruppidena. 


Täpselt kell 00.00. Õnnesoovid beebirullile. 


Ning kuna minul ja Kadril  oli raskusi välja minemisega, sest me olime hästi haiged- kogu Grande De Luc haigusepakett- nohu, köha, lihasvalud, peavalud, kõhuvalud, palavikud, külmetus jne.. siis me olime kained ja tahtsime pidu vara lõpetada. Karita kahjuks ei lasknud sellel juhtuda. Aga igatahes mõtlesin, et kuna päike on alati elus mulle kahte asja teinud.. kas hästi kiiresti kõik asjad terveks ravinud või siis päikesepõletuse andnud.. siis proovin enda 50% vs 50% šanssidega randa minna ja terveks saada. Natukene hakkaski parem. 
Teavitasime enda haigusest ka Stage and Go'd- meie vastutajaorganisatsioon siin Hispaanias kui otsustasime, et meil ei ole mõtet haiglasse minna. Esimest korda suve jooksul helistasime neile. Me oleme ikka nii alalhoidlikud eestlased. 

Ning olen ka eelnevates postitustes maininud enda kolleegi Usbekistanist- Tylerit. Olen maininud, et temaga on raske töötada, sest meie tööeetika on väga erinev. Kuid viimased nädalad on asjad eriti hulluks läinud. Nimelt minu kombinatsioon julgest väljaütlemisest ja kannatamatusest taluda ebaõiglust on viinud asjad nii kaugele, et ma palusin ennast viia üle restorani/baari tööle või teise hotelli. 
Nimelt tuli noorhärra taaskord ühel kaunil hommikul tööle. Lause kõlab õigesti ning tundub nagu oleks kõik korras, eks. Aga kahjuks tuli ta tööle 45 minutit hiljem, kui peaks ja väääga unise ja aeglasena. Ning tollel hommikul oli meil vahupidu, mille ülespanek on üksi äärmiselt raske, aga sain hakkama. Küsisin siis, et miks taas nii hilja. Ja loomulikult lõppes see sellega, et mina olen mõrd ja teen talle sõnadega haiget. Nimelt ta ei jõua ükski päev tööle õigeks ajaks, varastab köögist, ei tea peale 3 kuud endiselt ükski päev, mis meie tööülesanded ning kaob vahetuste ajal ära suvaliselt umbes tunniks ajaks. 
Ning ta ütles, et ma ei ole boss ja see on minu probleem ja nüüdsest me ei räägi üldse. Kuna töötame animatsioonis ainult kolmekesi, teeme pidevalt ületunde, oleme haiged ja väsinud, siis sellise meeskonnakaaslase omamine teeb elu tohutult raskeks. Aga siin ka head elu õppetunnid inimsuhetes. Mul on jäänud temaga vaid kaks nädalat !



Veel paremaks teeb olukorra see, et meil on pidevalt nüüd lõuna ajal siin äikesetormid. Nii, et lauad väljas lendavad terve hotelli põrand on vett täis. Siis olemegi kogu töötajaskonnaga koristajad ja kojamehed ning leiutame uusi lahendusi õnnestuste ärahoidmiseks. Samuti meil Kadriga on raskem meelelahutust pakkuda, kui keegi ei saa välja ega basseini minna. Siis nad on kõik sees koos ja närvilised. Fun, fun, fun. 

Kombinatsioon lõunastest äikesetormidest, päevastest kuumakraadidest, pidevalt basseinis in-ja-out olemisest, õhukonditsioneerist ja muudest lõbusatest asjadest ongi meie haiguse ja väsimuse põhjusteks. 


Reedel oli taas mehhiko õhtu, mida me nüüd teeme veidi suuremalt ja põhjalikumalt. Saime ka uued riided, et restoranis õhtusöögi ajal tekiilat jagada ja inimesi täis joota. Oli väga lahe.

Kõik tahtsid meiega pilti teha 

German, Kadri ja mina. German on samas hotelliketis teise hotelli animatsiooni boss ja käib meid nüüd vahest aitamas, kuna meil taas ei ole bossi. 


Vasakul on meie köögi boss ehk peakokk Vicente, kes alguses vihkas kõiki interne, kuid nüüd on juba vanainsa eest. Toob mulle paremat süüa, teeb nalja ja kutsub guapaks. Ning suure sombreeroga on Diego, kes näeb nüüd täpselt välja, nagu oleks otse Mehhikost. Ülivinge ja armas inimene, kes ka alati hoiab mind. Köögis kutsutakse mind Rubia'ks. See tähendab blondi naist heas mõttes, mitte nagu meil - blondiin. :) 

Järgnes väike ussishow nagu iga reede ja flamenco tantsijad, kes olid uskumatult halvad ja amatöörid, aga muidu toredad inimesed :)



Näitan ka meie köögi meistriteoseid. Nii vinged !



See on eriti armas. 

Mina ilusasti haigena hispaanias salli ja kampsuniga tsillimas. Üldse ei saa imelikke pilke, ei, ei !

Ning kuna Karita oli lahkumas, siis laupäeval oli tema jaoks uus pidu- ärasaatmine. Jõime hotellis koos hotelli manageri ja tema sõpradega ja läksime pärast klubisse. See pilt on hommikust, kui Karita rongi peale läks. 

Ja nagu näha ei olnud naised kõige värskemad :) Aga see-eest rõõmsad. 

Pühapäeval on mul vaba lõuna ja pidime minema sõbraga kuskile, kus pidi mind üllatus ootama. Selleks oli katamaraaniga sõit, aga kuna keegi oli midagi sassi ajanud, siis kahjuks jäi see ära. Ja käisime hoopis kohalikus Malgrati pargis, millelt avaneb vaade tervele linnale. Hästi armas park ! Ja muidugi endast ma ei teinud ühtegi pilti ega vaatest, ma unustan ju ära, kui ma naudin. 

Eputan. Ja naudin viimaseid lühikesi riideid, sest nüüd saba siin ka pikemaid kasutama hakata, oh imet. 

Kadri meistriteosed mulle. Nagu tükike paradiisi, kui keegi juukseid näpib ja Kadri on see inglike, kes viitsib seda teha. ( Marika asendus, kuna ma tagasi jõuan)

Ja meie igapäevane Miniclubi tööots. Ehk teeme näomaalinguid ja valvame lapsi ning üritame neid mitte vihata. Mõned on nii siirad ja armsad.. ja siis tulevad ärahellitatud põngerjad, kes kisuvad kõik asjad laiali, ei korista, vinguvad, laamendavad, ei kuula sõna ja viskavad palle üle aia :) 
Oh rõõmu !

Siin on need vähe armsamad versioonid :)

Nii on möödunud minu eelmine nädal kuni siiamaani. Naudin enda vabat päeva täna ja homme hommikul saab juba 07.30 kööki minna värsket mahla tegema. :) Lõbus. 

Ma tulen koju juba vähem kui kuu aja pärast ja ma ei jõua ära oodata, et teid kõiki näha ! Õnnesoovid mu vanaemale ja Maarjale taas ning mul on kahju, et ma magan nii palju sünnipäevasid maha. Kuid ma olen peagi kodus ja teeme kõik tasa.

Üks hea uudis veel- saime ka Gretega korteri üürilepingu tehtud ning tagatisraha ära makstud Pärnus. Oleme uueks kooliaastaks valmis ! :)

Seniks musid-kallid perele ja sõpradele ja võtke suvest viimast!

3 comments:

  1. Oehh... Lõpuks ometi tuli uus postitus! Ma olen pühapäevast saati su blogi refreshinud ja oodanud. Ära jäta nii suuri vahesid sisse. Mul on vaja teada, kuidas mu väiksel õekesel kaugel - kaugel läheb... Ei jõua ära oodata, millal sa koju juba tuled! Seniks aga suured KallidMusidPaid minu ja poiste poolt! (Marten palus veel öelda, et tal on kuus hammast ära tulnud, talle tehti täna süsti ning see ei olnud üldse valus ja ta õppis täna botastel paelu kinni siduma )

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aega läks, aga asja sai jah ! Ma nüüd üritan tihedamalt postitada :) Kuid ärge muretsege, varsti olen juba kodus ja vaatan kõik botasepaeltesidumised ja kikud üle!
      Igatsen palju ja saadan päikest ning musisid !

      Delete
  2. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete