Järjekordne nädal on kiiresti mööda läinud ja nüüdseks võib kindlalt öelda, et on hakanud tekkima ka väike rutiin. Nädala kava on paika loksunud ja esinemised jäävad enamjaolt samaks iga päev. Seega peame tegema iga nädal head nägu ja suure naeratuse, kui mingit esinemist näeme...6ndat korda.. Meie ülemus, kes alguses tundus olevat väga vinge inimene, on nüüdseks muutunud meie silmis veidi saamatuks. Ta ei julge enda eest seista, rääkimata meie eest seismisest ning laseb teha kõik otsused enda eest. Üldiselt oleme ikka alguses tagasi ja Kadriga kahekesi peame jälgima, et kogu animatsioon toimiks, kuna ülemus on mitte ainult saamatu, vaid kohati tundub ka veidi vaimuhaige?! :D
Ta vahest teeb maru ebastabiilseid liigutusi ja äkilisi tujumuutusi.. nalja saab muidugi...tema üle peamiselt.
Eelmisel nädalal hotellist lahkunud inglise perekond. Väga armsad ginger lapsed, kohe tundsin end nagu kodus :) Ja nad kirjutavad ja joonistavad ikka mulle ning täna on pisemal ka sünnipäev.
Kogu lastega mängimine paneb aga enda koduseid veel rohkem igatsema ja mu õelastel on ka sünnipäevad tulemas. Seega viimase kirja ajal kodustelt võis lihtsalt näha hotelli taga animatsioonitsikki nutmas ja halamas, sest emotsioonid lõid üle pea, et ma sünnipäevadele minna ei saa.
Aga mis ei tapa teeb tugevaks, eks... või imelikumaks..
Roosa barbie beib läks randa.
Siin väikesed stiilinäited tavalisest tööpäevast. Hommikul kui oleme aquagymi ära teinud hotellikülalistele, siis üldiselt on meie watergames ehk veemängu, mis kujutavad endast kõikvõimalikke mänge basseinis. Meid nähes ütlesid külalised bossile, et me naudime hotelli rohkem kui külalised isegi kohati. Sest me tõesti oleme nagu lapsed basseinis. Aga tööd tuleb nautida.
Meil on kodu lähedal üks super pood nimega Superverd, kus müüakse kõike rohelist ja naturaalset. Ma olen seal suurim külaline. Ja kogu mu lauapealne kaup, üle kilo banaane, nektariine ja hunnik tomateid maksis natukene üle euro. Naudin elu.
Ning aus tõde on ka, et siinsete saiade ja friikate eluga olen juurde võtnud mõned head kilod ja nüüd tuleb seda poodi üha rohkem külastada :D
Tegin kodus üksi romantikat. Saame kõvasti lilli siin, kuna oleme ilusad tüdrukud.
( ja osad lilled on hotellist jäänused, mida jagatakse õhtusöögi ajal naistele....kurb aga tõsi, saame jäänused endale ) :D
Aga vähemalt on naistel korteris koguaeg lilli. Ja tänavatel kõnnivad lillemüüjad, kes on meil juba suured sõbrad. Nad on ka nahhaalsed kaupmehed, kes kasutavad naiivseid ära ja turnivad kohe oma lillesülemitega lähedale, et mehed ostaks naistele lilli. Ja mis neil vaestel meestel ikka üle jääb...
Sealt me siis lilli saamegi, teenime lillemüüjatele raha ja kõik on õnnelikud :D
Olen elus ja terve ning ei viitsinud pead pesta jälle, seega lasin enda ilusalongil ( loe : iluteadlikest korterikaaslastest naistel) endale patsid teha. Hea on elada ikka naistega, kui ise olen välimusest sama palju huvitatud siin kui Abja-Paluoja male meistrivõistlustest,. kuid teised naised viitsivad näppida ja soenguid teha. Good life.
Vahepeal käisin väljas ka. Taustal laiumas looduskaunis elutuba, kuhu naised pesa punuvad, kuigi igalühel on olemas ka oma tuba ja voodi. Cheers to ladies. Ja enam ei koli never kokku üle 2 naisega . Never. Never ever ever.
Muidu toredad tüdrukud, aga keegi ei jõua maailmas neid juuksekarvasid ära lugeda, mis iga päev talle all, padja peal, käekotis ja isegi külmkapis ning panni peal ?! on . Õudus.
Ning selle eelmise välimusega läksin siis mina välja sõbraga kokku saama ... ja tema otsustas mulle järgi tulla ATV laadse elukaga. Maapliks nagu ma olen, seelik jalge vahele ja läheb minna mägedesse trippima.
Beib kiivriga, aga väga palju nalja sai.
Ja ilusat vaadet nautida.
Aga siis järgmisel päeval... on meil siin siis 45 kraadi sooja. Mina magan lõunapausi ajal kodus nagu ingel- norskan ja higistan. ( nali.) Ja siis ärkan kell 14.55, jooksen tööle nagu speediy gonzales, higistan, vingun ja olen unine ning saadan ülemusele smsi, et jään hiljaks. Jõuan siis 15.05 hotelli, tehes enda elu parima 2km aja ning kogu staff vaatab mulle otsa, et miks ma juba tööl olen. Sest viimase 2 kuud olen ju iga päev kell 16 tööle tulnud ja nüüd läksin segadusse kuumusega ja jooksin tund aega varem tööle.
Mis siis ikka, võtsin veemadratsi ja läksin miniclubi taha magama tunniks. h5
Ja kuna nüüd on meil graafik lõpuks ja töötunde finally nädalas 40-42, mitte 48-52, siis on nädala jooksul ka kaks vaba lõunat, üks vaba õhtu ja üks vaba päev. Varem oli ainult üks vaba päev.
Siis magasingi kodus ja kuna mehi võtta ei ole ega peret, siis naised peavad hellust jagama.
Karita ja Kadri.
Ilusad naised olemas.
Hotellis on veel palju tehnilisi probleeme ning naabrid kuravad heli üle ja võibolla ei tohi me varsti üldse enam muusikat lasta, aga muidu ei kurda.
Ja nüüd need kes huvitusid minu blogipostituse pealkirjast, siis kõigile teadmiseks. Ma olen hetkel avastanud uue sõltuvuse. Oad tomatikastmes ! Ootan juba kuni nad üle viskavad, aga seni olen nagu hiir juustutükiga. hehehehe.
Igatsen koduseid väga ja juba ootan septembrit ka natukene, et saaks kõiki näha. Seni töötan oma päikesepõletuste aka päevituse kallal ning teen kõvasti tööd.
Näeme varsti !
No comments:
Post a Comment