On ärev reede õhtu ning meie Kadriga leiutame suurepärase plaani, kuidas minna ülemuse käest vaba päev küsima. Kuna me lahkume siit kolmapäeva hommikul kell 6.30, siis mõtlesime, et oleks jube hea saada teisipäev vabaks. Kui olime enda argumenteeritud ( ja veel hästi argumenteeritud) kaasuse ülemusele ära esitanud, siis ta naeris ja ütles, et teid on tore kuulata, aga ta juba ammu rääkis kontoriga, et me oleme terve suvi nii head töölised olnud, et saame esmaspäeva ja teisipäeva mõlemad vabaks ! Olime nii õnnelikud. Nagunii lähme hotelli kõigiga hüvasti jätma, aga saime vabad päevad töölt.
Siis isegi hakkas natukene kahju, et koguaeg lollusi korraldame hotellis kõigile, et nalja saaks... Ah kellele ma valetan, ei olnud kahju. Selle taustapildi tegime ülemusele mõni aeg tagasi, talle meeldib see nii väga, et ta ikka hoiab seda siiani. Ja see kole sõna seal lauses on ta lemmik eestikeelne sõna, meie ei õpetanud- ausalt ! Seda kasutatakse hotellis tihti.
Kadri otsustas teha väikese peo ja kuni mina äriasju ajasin, siis tema argumenteeritud vestluseks oli bossi kontoris tooli peal magamine... Tavaline Kadri.
Pärast häid uudiseid läksime mulle käsipagasi kohvrit ostma ning tsurkapoes läks niiii kaua aega, et saime enda toolid. Peaaegu hakati isegi kohvi keetma. Nimelt siin on sada tsurkapoodi ja nad on kõik paari kindla tsurka omad. Nagu turu peal- kui neil midagi ei ole, siis no pasa nada( hisp. '' ei ole hullu midagi'') nad kohe toovad kõrvaltpoest. Seega Kadri nautis pohmakat tooli peal tsillides.
Minul jälle nii lõbus ei olnud... klienditeenindus missugune :)
Ja kuna siis hakkas taas sadama, tegime taas hotelli riietusruumi endale voodi ja magasime ilusti tunnikese, kuni järgmine vahetus hakkas.
high5 varbaga.
Ning isegi siin Hispaanias olen ma pingsalt jälginud meie armsa kodumaa eurosarja mänge. Elasin nii tuliselt kaasa, et hotellis joonistati mulle Eesti lipp, mis nüüd mu tuba kaunistab. Armsad inimesed mul seal ikka. Kahjuks baarman on lätlane, ning kuna eesti kaotas lätile ja ei saanud top16, siis ma pean seda iga päev nüüd kuulma.
Ning sellel ajal kui teised pidutsesid, käisin mina läbi taaskord läheduses asuvaid väiksemaid ja suuremaid linnasid. Jõudsin kaunisse kohta nimega San Feliu ja peale seda Gironasse( teine suurem linna lennujaamaga Barcelona läheduses) imelisse Hiina restosse, kus lindi peal jooksid söögid ja sa said võtta kõike mida tahtsid, nii palju kui tahtsid , makstes ühe kindla summa. Kui ma seal elaks, ilmselt ma koliks madratsiga selle restorani ette.
San Feliu, imeilusa sadamaga ja kassidele mõeldud looduskaitsealaga :)
Ning söögist rääkides- külastasime täna viimast korda ka veel enda lemmik burksikohta Malgratis, kus töötajad sõbrad ja eined head. Oli mõnus.
Saage tuttavaks- Eric ! Ülemuse koer, kes on manipulatsiooni kuningas. Kui ta näeb inimesi, siis selline on tema '' süga mind palun'' poos, millele on võimatu vastu panna. Ja strateegiliselt teeb ta seda trepi ees, seega sa ei saa üle ega ümber, ilma sügamata. Kaval koer, temalt on palju õppida :D
Ning väike nostalgia hakkab juba tulema, kui viimased korrad miniclubis tööd teha.
Nüüd on jäänud vaid veel täna pool päeva ja homne päev ja ongi minu töö siin hotellis tehtud. Siis veel hüvastijätud ja Eestis ma olengi. Kui vaid oleks ka nüüd riideid, millega sinna tulla, kuuldavasti on meil ikka tsut-tsut külmem. Kuna oleme kuumusega harjunud, siis meie jaoks on juba 20 kraadi siin jahe :D
Kuid ka peale 4 kuud olen veendunud, et kodu on seal, kus on inimesed, kellest hoolid kõige rohkem. Olen siin väga mugavalt harjunud eluga ja mul on kõik hästi, aga ei ole midagi paremat, kui Eestisse tagasi tulla, et näha enda peret.
Ja muidugi lõpuks realiseerida enda 4 kuud kestnud unistus- süüa eesti toitu !! :)
Näeme kolmapäeval :)
No comments:
Post a Comment